Kuidas mul tegelikult läheb?

Kiire elutempoga on lihtne end oma kohustuste ja igapäevaste toimetuste sisse ära kaotada. Keskendudes õpingutele, töökohustustele, majapidamistöödele ja teiste heaolu eest hoolitsem

isele unustame sageli kõige olulisema – iseenda. Tekib küsimus: kes vastutab meie enda heaolu eest? Kui me unustame enda eest hoolitsemise, muutume haavatavamaks vaimse tervise probleemide suhtes. See võib mõjutada meie toimetulekuvõimet, emotsioonide reguleerimist, stressiga toimetulekut, eneseväljendust ja suhtlemist.

Tihti paneme suure rõhu oma lähedaste heaolule – mõtleme, kas neil on kõik korras, kuidas saame aidata ja toetada. Ent millal viimati pöörasime tähelepanu iseendale? On oluline võtta aega, et küsida endalt: “Kuidas minul tegelikult läheb?”. Ootamatult võib tekkida olukord, kus oleme kohmetud ega oska kuidagi küsimusele vastata, sest ei suuda meenutada, millal viimati üldse sellele mõtisklesime. Võib juhtuda, et oleme nii hõivatud muude toimingutega, et ei mäleta, millal viimati enda heaolu ja tunnetega tegelesime.

Viimaste aastate jooksul on kogu maailmas vaimse tervise häirete levimus sagenenud: depressiooni ja ärevushäirete juhtude arv kasvas enam kui veerandi võrra (Santomauro jt, 2021). Eestis on hinnatud vaimse tervise probleemide levikut ning selle põhjal oli depressioonirisk igal neljandal (27,6%) ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal (20%) täiskasvanul Eestis (Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium, 2022). See viitab olukorrale, kus iseenese eest hoolitsemine ei ole olnud piisav või meil ei jätku ressursse enda vaimse tervise eest hoolt kanda. Tulemused näitavad, et endale on vaja rohkem tähelepanu pöörata ning märgata endas toimuvaid muutusi, et ennetada depressiooni või ärevushäiret. Muutusteks võivad olla näiteks suurenenud väsimus, motivatsioonilangus, unehäired, muutused söögiisus, tavapärasest erinevad emotsioonid (tujutus, kiire ärritumine, vähenenud rõõmutunne).

Hoolitse iseenda eest ning ole olemas. Küsi enda käest: „Kuidas mul tegelikult läheb?“ ning kuula oma mõtteid. „Olen väsinud“, „Ma ei tea“ või „Ei jaksa“ on enimlevinud vastused, kui enda jaoks ei leita aega või ressursse. Kui tunned, et vajad abi mõtete korrastamisel, enda jaoks aja leidmisel või vaimse tervise toetamisel, võta meiega ühendust. Märka ja ole koos oma tunnetega: iga emotsioon tekib põhjusega ning igal tundel on vaja oma aega.

Viited:

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool. https://tai.ee/et/valjaanded/eesti-rahvastiku-vaimse-tervise-uuring-lopparuanne

Santomauro, D. F., Mantilla Herrera, A. M., Shadid, J., Zheng, P., Ashbaugh, C., Pigott, D. M., Abbafati, C., Adolph, C., Amlag, J. O., Aravkin, A. Y., Bang-Jensen, B. L., Bertolacci, G. J., Bloom, S. S., Castellano, R., Castro, E., Chakrabarti, S., Chattopadhyay, J., Cogen, R. M., Collins, J. K., … Ferrari, A. J. 2021. Global prevalence and burden of depressive and anxiety disorders in 204 countries and territories in 2020 due to the COVID-19 pandemic. – Lancet, 398(10312), 1700–1712. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(21)02143-7.

Artikli kirjutas psühholoog Emily Guitor